Punapeet "Alexis"

Punapeet "Alexis".
Mahlane ja väga maitsev!
Keskvalmiv (130 päeva), vähese lehestikuga sort, millel on silindrilised juurviljad pikkusega 21-26 cm.
Juurvilja sisu on tumepurpur, ühtlaselt värvunud, ilma ringideta.
Agrotehnika.
Peet kasvab paremini rikastel, viljakatel muldadel neutraalse reaktsiooniga. Rasketel muldadel tuleb teda kasvatada peenardel. Parimad eelviljad on varajane kartul, kurk, sibul, kõrvits, kabatšokk.
Sügisel antakse peedi alla minevale alale kõdu, vajadusel mulda lubjatakse, kevadel antakse kompleksset mineraalväetist. Seemned külvatakse aprilli lõpus - mai alguses 2-4 cm sügavusele ridadesse reavahega 25-30 cm ja seemnete vahekaugusega 8-10 cm. Harvendamist ei vaja.
Edasine hooldus seisneb kobestamises, regulaarses väetamises ja kastmises. Eestis võib peedi seemneid külvata talve alla oktoobri lõpus - novembri alguses.

* Tavaliselt on söögipeedil liitseeme, ühest seemnest kasvab mitu taime. Piisava niiskuse juures idaneb seeme küllaltki laia temperatuuride skaala juures (+5+28°C). Söögipeet vajab rohkem soojust kui porgand. Talub lühiajalisi öökülmi kuni -3°C. Madalamad temperatuurid mõjuvad taimele juba halvasti, ülemine kasvupung kahjustub. Ebasoodsate tingimuste mõjul katkeb taime kaheaastane arengutsükkel ja juba esimesel aastal ilmuvad õievarred. Esimesel kasvuaastal õitsemist põhjustavad pikaajalised madalad temperatuurid. Seepärast varajasel või külvil ning pika jaheda kevade korral on oht õitsemiseks suurem kui hilisel külvil ja soojal kevadel.
Peet on nõudlik ka niiskuse suhtes terve kasvuaja. Peet kasvab praktiliselt kõikidel muldadel, v.a. rasked savimullad. Erinevalt porgandist talub peet ka kõrgemat soolade kontsentratsiooni mullas kuid on tundlik happesuse suhtes, mulla pH alla 5 on peedile hukutav. 
Külvikord.
Kuigi peeti kasvatatakse monokultuurina, tuleks vältida otsest naabrust maltsalistega, samuti kultuuridega, mis haigestuvad kergesti kärntõppe. Eriti tähtis on see piirkondades, kus on levinud nematoodid. Varrenematoodi puhul tuleb vältida niisuguseid eelkultuure nagu kartul, sibul, maasikas, aga juurenematoodi puhul ka porgandit. Söögipeet tuleks külvata eemale ka teistest peedi liikidest, et vältida viirushaigusi (neid kannavad edasi lehetäid). Lühiajalise vegetatsiooniperioodi tõttu (12-24 nädalat) on mitmed kombinatsioonid kasvatamiseks teiste taimedega, kellel ka lühike kasvuperiood, võimalikud.
Kasvatamine.
istutusskeem : 30-40x 5-6 cm; (50-20) х 5-6 сm. Söögipeet külvatakse üherealisena laiade reavahedega (30-40 cm), taimede vahekaugus reas 5-6 cm. 
Säilitamine: 
Korraliku koorega juurviljade säilitamine pole mingi probleem. Peeti võib hoida kuhjades, hoidlates (hunnikus või kastis), külmkambrites üle 0°C ja suure õhuniiskuse juures. Lehtedega juurviljad säilivad 2 nädalat, ilma lehtedeta kuni 6 kuud. Heades tingimustes võivad säilida kuni maikuuni. 
Väetamine.
Kui tahetakse saada saaki 6-8 kg/m2 (60-80t/ha), siis on kindlasti vaja anda mineraalväetisi: 10 ruutmeetri kohta : ammooniumnitraati 600 g; superfosfaati 750 g; kaalisoola 630g, (N 200, P2O5 100-150, K2O 200-250 kg toimeine hektari kohta). 2/3 kaalium- ja fosforväetistest antakse sügisel, lämmastik- ja ülejäänud väetised antakse pealtväetamiste käigus. Peedile mõjub hästi mikroelementide kasutamine, eriti aga boor ja mangaan. Turbamuldadel on kasulik anda ka vaske. Kevadel värske sõnniku andmine halvendab juurviljade kvaliteeti. Kui mullas on vähe toitaineid ja eelviljadele orgaanilisi väetisi ei antud, siis võib varajasele peedile anda 20-30 t/ha kästi kõdunenud sõnnikut. 
Umbrohutõrje.
Võitlus üheaastaste umbrohtudega algab kohe peale külvi (kuni tõusmete ilmumiseni).